“LAGLE RÄNNAKUD”

Stsenarist Loone Ots
Režissöör Jaan Kolberg
Produtsent Kärt Tamm

1. Filmi teljeks on palverännaku tee Pirita kloostrist Vastseliinasse, mida Lagle Parek koos paljude kultuuritegelaste ning Pirita kloostri sõpradega organiseerib, kavandab, ette valmistab.
Õigupoolest on “palverännaku tee” pigem tinglik nimetus. Rohkem on see kulutuurilooline teekond, mis toob välja meie ajaloo ja kultuuriga seotud olulised kohad ja sündmused. Selle mõttest ja sisust saab veidi aimu projekti taotlusele lisatud filmiklipi kaudu.
2. Lagle Parek on meie poliitilises- ja ühiskonnaelus fenomenaalne tegelane. Mõneti sarnane Nelson Mandelaga, kes istus pika aja vanglas, kuid sealt välja pääsedes saavutas tänu oma empaatiale suure lugupidamise kogu maailmas. Lagle Parek küüditati esimest korda Siberisse 1949.aastal, olles siis 8 aastane. Küüditati koos õe Eva-Marju (Heiki Ahoneni ema), ema Elsbethi ja vanaema, tuntud näitlejanna Anna Markusega.
1980-ndatel aastatel liitus Lagle dissidentliku liikumisega ja mõisteti 1983 aastal vangi ning saadeti Mordva vanglasse.
Lagle on ERSP asutajaliige ning esimees, ta oli Eesti Kongressi liige.
1992-1993 oli ta Mart Laari valitsuse siseminister. Ministriksoleku aeg langeb kokku selle ajaga, kui Pirita kloostri vastu hakkas tundma huvi orduülem ema Tekla, kes uuris võimalusi omandireformi käigus Pirita kloostri varemed ordule tagasi saada. Asi päädis sellega, et Lagle kaasabiga ehitati varemete kõrvale uus birgitiinide klooster, mis tegutseb siiani.
Pärast ministriametist tagasiasutmist tõmbus Lagle avalikust elust kõrvale ning pühendas oma energia kloostri teenimisele. Alguses oli tal plaanis nunnaks hakata. Saades aru, et tal puudub selliseks eluks kutsumus, loobus ta plaanist, kuid jätkas ilmaliku inimesena kloostri abistamist ning teenimist.
Lagle puhul on see huvitav, et vaatamata kõigele on tema suhtes respekt ja austus enamusel inimestest, kes temaga kokku puutuvad. Miks? Ilmselt peamiselt sellepärast, et ta on aus ja otsekohene, ei keeruta ega kavalda, ei mängi mingeid mänge.
Laglega suheldes paned tähele, kuidas tal tekivad alatasa seosed ning assotsiatsioonid elatud eluga. Olgu siis esimene küüditamine ja elu Siberis, elu pärast Siberit kuni teise küüditamiseni ja hiljem seoses kloostri ja usuga.
Film saab olema fragmentidest moodustuv tervik. Ühelt poolt palverännu teega seotud kultuurilised fragmendid, teiselt poolt Lagle Pareki eluhetked. See kõik kokku on oluline osa meie ajaloost, rahva saatusest, kultuurist, eksistentsi küsimustest.